Ravikindlustus juhatuse liikmena – korduma kippuvad küsimused

Alustava ettevõtja jaoks on üheks oluliseks teemaks ravikindlustus. Pea igal ettevõtjal on küsimusi juhatuse liikme ravikindlustuse erisuste kohta.

“1. jaanuarist 2016 muutusid ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusseadusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi. Neile kehtib ravikindlustuskaitse süsteem, mille kohaselt kindlustuskaitse algus ja peatamine on seotud TSD deklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab olema isiku eest deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2017. aastal on kuumäär 430 eurot).

Kindlustuskaitse tekib peale TSD esitamist ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise deklaratsiooni esitamiseks ei ole täidetud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmine. Nimetatud kindlustusliigi puhul ei kohaldata enam 14 päevast ooteaega ega 2 kuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul. Kindlustuskaitse ei peatu ajal, millal isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist (näiteks haigushüvitist, sünnitushüvitist jne).

Ravikindlustuse tekkimine

Maksukorralduse seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliametis. Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastatakse haigekassale töötamise registrist.

Mis see tähendab?

Näiteks.

Alustasid juhatuse liikmena tööd oma ettevõttes 01.06.2017.a. ja teed vastava kande Maksu- ja Tolliametis töötajate registris. Juuni eest deklareerid juhatuse liikme tasu hiljemalt 10.07.2017.a. (juhul kui tegid ka väljamakse nt juuni viimasel päeval). Võid ka seda teha varem nt 1.07.2017, kuid ravikindlustuskaitse tekib alates 11.07.2017.a. ja kehtib 1+1 kuu ehk 10.09.2017.a.-ni. Juhul kui esitad 10.08.2017.a. juuli kohta TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) deklaratsiooni, siis pikeneb automaatselt ravikindlustus jälle 1 +1 kuu.

Seega kui inimene lahkub palgatöölt siis tal on veel peale töölepingu lõppu ravikindlustus 2 kuud. Kuid kui ta nt kohe ei registreeri end enda ettevõttesse tööle juhatuse liikmena, ja teeb seda järgneval kuul, siis ta peab kindlasti arvestama et tal puudub kolmandal kuul 10 kalendripäeva ravikindlustuskaitse.

Allikas: Eesti Haigekassa 

Kas OÜ võib juhatuse liikme eest tasuda ainult sotsiaalmaksu?

Küsimus, millele vastust sooviksid saada ilmselt paljud: Osaühingul on ainuomanik, kes ühtlasi ka juhatuse liige. Ettevõttel ei ole võimalik maksta juhatuse liikmele mingit tasu (töö)ülesannete eest. Samas on juba (eelnevate perioodide eest) igakuiselt deklareeritud TSD-l ja makstud minimaalne sotsiaalmaksukohustus (juhatuse liige soovib, et tal oleks ravikindlustus). Kas ainult selline sotsiaalmaksukohustuse deklareerimine ja maksmine on väga vale või siiski on mingid võimalused? Millised on niisugusel juhul õiged sammud edaspidi, kui eelnevalt  on tehtud nii? Või on kõige õigem ikka deklareerida vähemalt miinimumpalk ja maksta siis sealt kaasnevad maksud (kuigi nagu eelnevalt mainisin, ei ole ettevõttel piisavalt vaba raha, et sedasi talitada)?

Vastab Toomas Villems, vandeaudiitor, Villems Donoway:

Saan küsimusest aru nii, et juhatuse liige täidab enda ainuomandisse kuuluvas osaühingus nii juhatuse liikme kohustusi kui ka tööülesandeid.

Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ta ilmtingimata tasu küsima ei pea ja nende ülesannete täitmise puhul töölepingu seadus tulenevalt eelnimetatud seaduse §-st 1 lg 5 ei kohaldu, seega juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ei teki ka osaühingul juhatuse liikmele miinimumpalga arvestamise ning maksmise kohustust.

Kui aga seesama juhatuse liige täidab lisaks ka tööülesandeid, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuse täitmist, kuulub selles osas rakendamisele töölepingu seadus, mille alusel tuleks tööülesanneteks klassifitseeritavate toimingute eest maksta samale isikule vähemalt miinimumpalka.

Kui isik täidab tööülesandeid osalise tööajaga, võib ka sellisel juhul töötasu kujuneda madalamaks sotsiaalmaksuga minimaalse kohustuse aluseks olevast kuumäärast (alates 01.01.2014 on see 320 eurot).

Kommenteerib Hansa Law Offices’i vandeadvokaat Gerly Kask:

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 2 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt. Juhatuse liikme eest maksab sotsiaalmaksu maksja sotsiaalmaksu  juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (SMS § 2 lg 1 p 4).

Seega juhatuse liikme puhul on sotsiaalmaksukohustus ainult juhatuse liikme tasu maksmise korral. Juhatuse liikme eest sotsiaalmaksu maksmine 320 eurolt olukorras, kus talle tasu ei maksta, on vale. Kui väljamakset ei ole tehtud, ei ole ka õige deklareerida „nagu oleks makstud töötasu vähemalt miinimumpalga ulatuses“ ja koos sellega tasuda maksud. Maksuhalduril on sellises olukorras õigus nõuda deklaratsioonide parandamist või mitteparandamisel deklaratsioonid ise korrigeerida. Deklaratsioonide muutmisel tekib maksumaksjal enammakse, mis kuulub tagastamisele. Deklaratsioonide korrigeerimisega kaasnevad ka isiku ravikindlustuses muudatused (ravikindlustus puudub), mille kõige suurem risk on, et isikult võidakse nõuda tagasiulatuvalt nt. ravikulude hüvitamist.

Kui miinimumpalga summas väljamakset teha ei ole võimalik, siis ravikindustusseadus annab võimaluse sõlmida haigekassaga nn vabatahtlik kindlustusleping, mille alusel võrdsustatakse Teid ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga. Lepingu sõlmimisel tuleb haigekassale tasuda kindlustusmakseid (vt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/vabatahtlik/).

Allikas: rup.ee