Postitused

Kontrolli tehingupartneri tausta

Alati on mõistlik enne tehingu toimumist kontrollida tehingupoole tausta. Koondasime enimlevinud avaliku ja erasektori andmebaasid, mille abil saab kontrollida ja hinnata tehingupoole tausta ja maksekäitumist ning seeläbi vähendada äri- ja maksuriske.

Päringute tegemiseks on üldjuhul vajalik teada tehingupoole nime ning registri- ja/või isikukoodi. Osa andmebaasides pakutavatest päringutest võivad olla tasulised, kuid uue tehingupartneri ja hinnalisema tehingu puhul, on mõistlik kaaluda tasuliste teenuste tellimist riskide maandamiseks.

Eesti käibemaksukohustuslase registreerimise (KMKR) numbri kontrolli abil saate välja selgitada, kas isik on registreeritud Eestis käibemaksukohustuslasena. Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri puudumisel ei ole müüjal õigus lisada tehingule käibemaksu ega ostjal sisendkäibemaksu maha arvata.

Euroopa Liidu käibemaksukohustuslase registreerimise numbri (VAT nr) kontrolli abil saate kindlaks teha, kas isik on registreeritud käibemaksukohustuslasena mõnes EL-i liikmesriigis ning kas VAT nr on kehtiv. Oluline on kontrollida tehingupoole nime ja VAT nr-i vastavust. Kehtiva VAT nr-i puudumisel tuleb tehingu maksustamisel arvestada vastavate erisustega (näiteks ühendusesisese müügitehingu maksustamine 20% määraga 0% määra asemel).

Maksuvõla kontrolli abil saate välja selgitada, kas isikul on maksuvõlg või mitte. Maksuvõla olemasolu võib viidata tehingupoole makseraskustele või probleemidele maksetähtaegadest kinnipidamisel, mistõttu ei pruugita täita (õigeaegselt) tehinguga võetud kohustusi.

Tasutud maksude lehe allosas asuvatest Exceli tabelitest on võimalik kontrollida, kas ja kui palju on isik tasunud makse, deklareerinud käibe kogusummat ja töötajate arvu. Tabelites on välja toodud ühes kvartalis maksukohustuslaste (v.a füüsiliste isikute) tasutud riiklike maksude koondsummad ja eraldi tööjõumaksude, kogumispensioni maksete ning töötuskindlustusmaksete koondsummad, deklareeritud käibe kogusumma ja töötajate arv.

Töötajate arvule tasub tähelepanu pöörata eriti olukorras, kus teenuse osutamiseks on vajalik tööjõu olemasolu. Informatsioon deklareeritud käibe kogusumma ja töötajate arvu kohta võimaldab vältida teadmatust tehingupoole valikul.

Kui tasutud riiklike maksude summa on null, siis võib lisaks maksude mittetasumisele põhjuseks olla, et tegemist on eksportiva ettevõttega, ettevõttel on selles perioodis soetus suurem kui müük või isik kuulub käibemaksugruppi, kus grupi esindusisik deklareerib ka teiste grupi ettevõtete käibe ja tasub käibemaksu. Tolliagentuuride tasutud maksusummad võivad sisaldada ka nende klientide maksukohustust. Tasutud aktsiisisummad kajastuvad selle isiku maksuarvestuses, kes kauba tarbimise deklareerib. Avaldatud maksusummad aitavad rohkem mõista ettevõtjate panust ühiskonnas ja suurem avatus aitab kaasa ausama konkurentsi tagamisele.

E-äriregistri teabesüsteemis saab teha päringuid juriidiliste isikute kehtivate ja ajalooliste andmete kohta. Päringutest saadud info alusel on võimalik hinnata tehingupoole tausta.

Tasuta on võimalik näha kehtivaid registrikaardi andmeid (ettevõtte registrikood, ärinimi, aadress, esmakande aeg, õiguslik vorm, registrikande staatus, osa-/aktsiakapitali suurus), käibemaksukohustuslase numbrit ja selle kehtivuse andmeid, maksuvõla infot, esitamata deklaratsioone, majandusaasta aruannete esitamise infot ning kehtivaid äri- ja ettevõtluskeelde. Tasuliste teenuste täpsem hinnakiri asub e-äriregistri avalehel.

Euroopa Äriregister vahendab ametlikku informatsiooni Euroopa ettevõtete kohta. Väljastatavad andmed Euroopa Äriregistrist on tasulised.

Internetist on leitavad erinevad krediidiinfo teenust pakkuvad andmebaasid, kust on võimalik saada kasulikku infot tehingupoole kohta. Näiteks Krediidiinfo AS-i veebileheltsaab erinevaid raporteid tehingupoole finantsvõimekuse hindamiseks, B-kaardi andmed, käibemaksukohustuslase numbri ja selle kehtivuse andmed, tegevuslubade info, ettevõttega seotud isikud, ettevõtte maksuvõlgade ja maksehäirete andmed, tasutud maksude info, majandusaasta aruanded, kinnistute info, pandiinfo. Krediidiinfo AS-i pakutavad teenused on osaliselt tasulised.

Majandustegevuse registrisse (MTR) on koondatud erinõuetega tegevusalad, mis muudab ettevõtjate tausta kontrollimise lihtsamaks. MTR-is leiab teavet tegevuslubade, majandustegevusteadete, ettevõtjatele tehtud ettekirjutuste ja keeldude kohta.

Karistusregister on riigi andmekogu, kuhu kantakse andmed karistatud isikute (sh juriidiliste isikute) ja nende karistuste kohta. Päringu tegemine maksab 4 eurot.

Kui karistusregistrist nähtub, et isikul on varasemaid maksualaseid süütegusid, võib see olla üheks riskiks, et temaga tehinguid tehes võite sattuda maksupettuse ahelasse. Samuti võivad korduvad seaduserikkumised viidata sellele, et isiku seaduskuulekus ei ole kõrge ning tehingu tegemine võib osutada riskantseks.

Kui tehingupool väidab, et finantseerib oma tegevust ja/või tehingut toetustega, siis saab info õigsust kontrollida näiteks järgmistest avalikest andmebaasidest:

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) tegeleb riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Kalandusfondi toetuste ja turukorralduslike toetuste andmise korraldamisega, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite pidamisega. PRIA toetused leiad SIIT. PRIA registrid leiad SIIT.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pakub ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. EAS-i toetatud projektid leiad SIIT.

Elektroonilise Riigi Teataja vahendusel on võimalik otsida kohtulahendite registristkohtute poolt avaldatud lahendeid ja nende kokkuvõtteid.

Riigikohtu lahendid on leitavad Riigikohtu veebilehelt.

Kohtulahendite registrist on võimalik nii ettevõtte kui ka füüsilise isiku nime järgi (sisestades nime lahtrisse „Lahendi tekst“) leida nende kohta jõustunud kohtulahendeid ja seeläbi hinnata tehingupoole õiguskuulekust. Kohtulahenditest võib saada teavet selle kohta, kas ettevõte või füüsiline isik on ise toime pannud näiteks maksualaseid rikkumisi või olnud neis osaline ning mis on olnud rikkumise sisu.

Kui isikul on olnud varasemaid maksualaseid rikkumisi, võib see olla üheks riskiks, et temaga tehinguid tehes võite sattuda maksupettuse ahelasse. Samuti võivad korduvad seaduserikkumised viidata sellele, et isiku seaduskuulekus ei ole kõrge ning tehingu tegemine võib osutada riskantseks.

Tehingupoolelt on võimalik küsida spetsiaalseid maksuandmete tõendeid. Tõendile saab kuvada ettevõtte andmed tööjõu, palga, käivete ja maksuvõla kohta ning saata see otse läbi e-maksuameti/e-tolli tehingupoolele. Maksuandmete tõendiga saavad tehingupooled suurendada oma usaldusväärsust ja nii on mõlemal poolel kindlus, et teise maksuasjad on korras.

Tutvu ka juhisega „Kuidas vältida maksupettuste ahelasse sattumist“ ning Tarbijakaitseameti juhisega „Osta targalt“.

Allikas: Maksu- ja Tolliamet

Mille poolest naised juhivad äri meestest paremini

2016. aasta BNP Paribas Global Entrepreneur Raporti kohaselt  edestavad naisettevõtjad mehi mitmes vallas.
Uuring viidi läbi 18 riigis eriti kõrge tootlikkusega firmades ning uuriti ettevõtte juhte.

Naiste poolt juhitud firmades täheldati 13% suuremat käivet kui meeste juhitud firmades. Uuringu läbiviijad täheldasid ühtlasi ka seda,et uuringus osalenud naisettevõtjatest 90% ootavad alanud aastaks kasumi kasvu või
vähemalt stabiilset jätku.

Mis on siis see, mille tõttu naised saavutavad paremaid tulemusi?

Erinevalt meestest võtavad naised kaalutletud riski

Ettevõtlus on ühel või teisel moel riski võtmine. Nii mehed kui naised on valmis riske võtma, kuid uuringu tulemusel selgub, et naised võtavad kalkuleeritud riski. Naistele on omane suhtuda riskidesse realistlikumalt ning keerulises situatsioonis osakavad nad vastavalt sellele kasutada õiget tegevuskava.

Naised ei ole ülemäära enesekindlad

Kui naised analüüsisid oma äritegevust, siis nad ei hakanud tulemusi üle hindama, vaid esitasid realistliku äritegevuse ülevaate või prognoosi, samal ajal kui mehed enamasti ülehindasid nii rahalist seisu kui ka äri kasvu.
Uuringus selgus, et 42% naisettevõtjatest ütles, et nende äri läheb hästi, samal ajal 62% meestest hindas oma ettevõtte saavutusi fantastiliseks. See muidugi ei tähenda seda, et naisettevõtjatel läheb äritegevus halvemini vaid peegeldab just seda, et naised ei ole ülemäära enesekindlad.

Naised on ambitsioonikamad kui mehed

Uuringu tulemusest selgus, et rohkem kui 2/3 naistest plaanivad lähema 3 aasta jooksul alustada oma ettevõtlusega, st päris oma äriga. Samal ajal meestest alustaks oma äriga vaid 1/3.

Äriomanike hulgast 47% naistest sooviks alustada uue (täiendava ) äriga ja sama näitaja meeste puhul oli vaid 18%.

Naised vaatavad asju pikemas perspektiivis

Naiste võime asju pikemas perspektiivis vaadata tagab ka pikemas plaanis paremad majandustulemused. Mehed enamasti aga keskenduvad kiirele kasumile ja kiiretele tulemustele. Selle erinevuse põhjal on naiste juhitud ettevõtmised pikemas perspektiivis jätkusuutlikumad ning annavad parema tulemuse.

Naised saavutavad edu isegi siis kui neil on rohkem takistusi kui meestel

Naised oskavad hästi hakkama saada erinevate takistustega, mis nende teele satuvad. Nad pingutavad rohkem et nende äri oleks edukas.
Statistika järgi iga naine 5-st ütleb, et tal puuduvad vajalikud tehnilised teadmised, mida selles äris oleks vaja. Samal ajal sama väidab ainul 1 mees 20-st. Küll aga ei mõjuta see naiste hakkamaasaamist vaid nagu öeldud – nad pingutavad rohkem ning saavutavad siiski edu.

Peamine faktor, miks naised saavutavad äris suuremat edu, on see, et nad reeglina tegutsevad rahulikult ja stabiilselt. Nad ei torma ega tee rutakaid otsuseid.

Naisjuhid plaanivad tegevusi väga hoolikalt ning seepärast saadab neid edu. Nende koha sobib hästi ütlus “tasa sõuad, kaugele jõuad”. See kahtlemata toimib naisettevõtjate puhul väga hästi.

Mehed on riskialtimad ning võtavad selliseid riske, mis võimaldavad äril kiiresti kasvada. Samamoodi aga võib selline risk ka äri kiiresti allamäge viia..
Naised seevastu keskenduvad kontrollitud kasvule ja väldivad ohtlikke riske. Lõpptulemusena tagab see neile ettevõtluses suurema edu.

Allikas: ekursus.ee

Ravikindlustus juhatuse liikmena – korduma kippuvad küsimused

Alustava ettevõtja jaoks on üheks oluliseks teemaks ravikindlustus. Pea igal ettevõtjal on küsimusi juhatuse liikme ravikindlustuse erisuste kohta.

“1. jaanuarist 2016 muutusid ravikindlustuse seaduse sätteid, mis reguleerivad juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusseadusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava isiku kindlustuskaitse tingimusi. Neile kehtib ravikindlustuskaitse süsteem, mille kohaselt kindlustuskaitse algus ja peatamine on seotud TSD deklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab olema isiku eest deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna (2017. aastal on kuumäär 430 eurot).

Kindlustuskaitse tekib peale TSD esitamist ja peatub ühe kuu möödumisel, kui järgmise deklaratsiooni esitamiseks ei ole täidetud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmine. Nimetatud kindlustusliigi puhul ei kohaldata enam 14 päevast ooteaega ega 2 kuulist garantiiaega nagu töölepinguga töötajate puhul. Kindlustuskaitse ei peatu ajal, millal isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist (näiteks haigushüvitist, sünnitushüvitist jne).

Ravikindlustuse tekkimine

Maksukorralduse seadusest tulenevalt peavad kõik tööd pakkuvad füüsilised ja juriidilised isikud oma töötajate töötamise andmed (töösuhte alustamised, peatamised ja lõpetamised) registreerima Maksu- ja Tolliametis. Tööandjatelt saadud andmed töötajate kindlustamiseks ning kindlustuse peatamiseks või lõpetamiseks edastatakse haigekassale töötamise registrist.

Mis see tähendab?

Näiteks.

Alustasid juhatuse liikmena tööd oma ettevõttes 01.06.2017.a. ja teed vastava kande Maksu- ja Tolliametis töötajate registris. Juuni eest deklareerid juhatuse liikme tasu hiljemalt 10.07.2017.a. (juhul kui tegid ka väljamakse nt juuni viimasel päeval). Võid ka seda teha varem nt 1.07.2017, kuid ravikindlustuskaitse tekib alates 11.07.2017.a. ja kehtib 1+1 kuu ehk 10.09.2017.a.-ni. Juhul kui esitad 10.08.2017.a. juuli kohta TSD (Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) deklaratsiooni, siis pikeneb automaatselt ravikindlustus jälle 1 +1 kuu.

Seega kui inimene lahkub palgatöölt siis tal on veel peale töölepingu lõppu ravikindlustus 2 kuud. Kuid kui ta nt kohe ei registreeri end enda ettevõttesse tööle juhatuse liikmena, ja teeb seda järgneval kuul, siis ta peab kindlasti arvestama et tal puudub kolmandal kuul 10 kalendripäeva ravikindlustuskaitse.

Allikas: Eesti Haigekassa 

Kas OÜ võib juhatuse liikme eest tasuda ainult sotsiaalmaksu?

Küsimus, millele vastust sooviksid saada ilmselt paljud: Osaühingul on ainuomanik, kes ühtlasi ka juhatuse liige. Ettevõttel ei ole võimalik maksta juhatuse liikmele mingit tasu (töö)ülesannete eest. Samas on juba (eelnevate perioodide eest) igakuiselt deklareeritud TSD-l ja makstud minimaalne sotsiaalmaksukohustus (juhatuse liige soovib, et tal oleks ravikindlustus). Kas ainult selline sotsiaalmaksukohustuse deklareerimine ja maksmine on väga vale või siiski on mingid võimalused? Millised on niisugusel juhul õiged sammud edaspidi, kui eelnevalt  on tehtud nii? Või on kõige õigem ikka deklareerida vähemalt miinimumpalk ja maksta siis sealt kaasnevad maksud (kuigi nagu eelnevalt mainisin, ei ole ettevõttel piisavalt vaba raha, et sedasi talitada)?

Vastab Toomas Villems, vandeaudiitor, Villems Donoway:

Saan küsimusest aru nii, et juhatuse liige täidab enda ainuomandisse kuuluvas osaühingus nii juhatuse liikme kohustusi kui ka tööülesandeid.

Juhatuse liikme kohustuste täitmise eest ta ilmtingimata tasu küsima ei pea ja nende ülesannete täitmise puhul töölepingu seadus tulenevalt eelnimetatud seaduse §-st 1 lg 5 ei kohaldu, seega juhatuse liikme ülesannete täitmise eest ei teki ka osaühingul juhatuse liikmele miinimumpalga arvestamise ning maksmise kohustust.

Kui aga seesama juhatuse liige täidab lisaks ka tööülesandeid, mis ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuse täitmist, kuulub selles osas rakendamisele töölepingu seadus, mille alusel tuleks tööülesanneteks klassifitseeritavate toimingute eest maksta samale isikule vähemalt miinimumpalka.

Kui isik täidab tööülesandeid osalise tööajaga, võib ka sellisel juhul töötasu kujuneda madalamaks sotsiaalmaksuga minimaalse kohustuse aluseks olevast kuumäärast (alates 01.01.2014 on see 320 eurot).

Kommenteerib Hansa Law Offices’i vandeadvokaat Gerly Kask:

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 2 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale või ametnikule kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud kuumääralt. Juhatuse liikme eest maksab sotsiaalmaksu maksja sotsiaalmaksu  juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (SMS § 2 lg 1 p 4).

Seega juhatuse liikme puhul on sotsiaalmaksukohustus ainult juhatuse liikme tasu maksmise korral. Juhatuse liikme eest sotsiaalmaksu maksmine 320 eurolt olukorras, kus talle tasu ei maksta, on vale. Kui väljamakset ei ole tehtud, ei ole ka õige deklareerida „nagu oleks makstud töötasu vähemalt miinimumpalga ulatuses“ ja koos sellega tasuda maksud. Maksuhalduril on sellises olukorras õigus nõuda deklaratsioonide parandamist või mitteparandamisel deklaratsioonid ise korrigeerida. Deklaratsioonide muutmisel tekib maksumaksjal enammakse, mis kuulub tagastamisele. Deklaratsioonide korrigeerimisega kaasnevad ka isiku ravikindlustuses muudatused (ravikindlustus puudub), mille kõige suurem risk on, et isikult võidakse nõuda tagasiulatuvalt nt. ravikulude hüvitamist.

Kui miinimumpalga summas väljamakset teha ei ole võimalik, siis ravikindustusseadus annab võimaluse sõlmida haigekassaga nn vabatahtlik kindlustusleping, mille alusel võrdsustatakse Teid ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatud isikuga. Lepingu sõlmimisel tuleb haigekassale tasuda kindlustusmakseid (vt http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/taotlemine/vabatahtlik/).

Allikas: rup.ee

Firmaautode erakasutuse maksustamine muutub

Valitsus otsustas kiita heaks rahandusministeeriumi ettepaneku lihtsustada ettevõtete sõiduautode eratarbeks kasutamise maksustamise skeemi ning viia miinimumini siiani kehtinud bürokraatia.

Üheaegselt nii ettevõtluses kui ka eraotstarbel kasutatavate sõiduautode kohta pole edaspidi vaja sõidupäevikut pidada.

„Jõudsime valitsuskabinetis lahenduseni, kuidas muuta tööandja sõiduautode erakasutuse maksustamist lihtsamaks. Senine erisoodustuse süsteem asendub auto võimsusest sõltuva arvestusega ning ära kaovad sõidupäevikud nende autode puhul, mida kasutatakse ettevõttes ka erasõitudeks,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto koha asendati auto võimsusest sõltuva arvestusega ning otsustati määrata kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks ehk tulu- ja sotsiaalmaksuks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus.

Uue süsteemi järgi on maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul. Need moodustavad ettevõtte sõiduautodest ligikaudu 70 protsenti. Sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kehtestatakse erisoodustuse hinnaks 75 protsenti kilovatipõhise arvestuse alusel arvutatud maksubaasist.

Kui tööandja on sõiduki isikliku kasutuse ära keelanud ning soovib seda tõendada, võib soovi korral ka edaspidi pidada sõiduauto kohta detailset arvestust või kasutada muud maksuhalduri aktsepteeritud tõendamisviisi erasõitude puudumise kohta.

Sõiduautode puhul, mis on tööandja otsusega isiklikus kasutuses keelatud ning autode puhul, mis on avalikus sektoris kasutusel üksnes ametisõitudeks, on vajalik teha liiklusregistri kandesse sõiduauto kasutuse eristamiseks vastav märge.

Kaubikute (N1) puhul võimaldatakse ettevõtetel vabatahtlikult kasutada sama kilovatipõhist erisoodustuse arvestuse alust, kui kaubik on segakasutuses. Hetkel kehtib neile turupõhine omatarbe ja töötajale antava hüve maksustamine, mis on maksuarvestuslikult keeruline ja koormav.

Sõiduautodel, mis on ajutiselt kasutusest väljas ning liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, maksukohustus sellel perioodil peatub.

Rahandusministeerium on ettepanekuid firmaautode maksustamise lihtsustamiseks esitlenud Kaubandus-Tööstuskojale, Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile EVEA, Tööandjate Keskliidule, Maksumaksjate Liidule ning teistele organisatsioonidele, keda need muudatused enim võiksid huvitada ning tagasiside on olnud konstruktiivne.

Seadusemuudatused planeeritakse jõustada 1. jaanuaril 2018.

Allikas: Vabariigi Valitsus

Uuri Nordic Consult pakutava ettevõtte haldusteenuse kohta siit. Kui Sul on küsimusi firmasõiduki maksustamise kohta,  kirjuta meile info@nordicconsult.ee

Ühe ettevõtte käivitamise lugu

Ettevõtte  käivitamine.

  • 2014 aasta suvel otsustas klient kasutada Nordic Consult-i teenust oma ettevõtte käivitamiseks.
  • Algkapitali oli 2500 eurot.
  • Kliendil olid professionaalsed teadmised oma erialast.
  • Klient ei puutunud igapäevaselt kokku ettevõtte käivitamisega

ettevõtte käivitaminePaari päevaga tegime ära kõik esmavajaliku:

  • ettevõtte asutamine Äriregistris
  • ettevõtte registreerimine Maksu- ja Tolliametis ja käibemaksukohuslaseks registreerimine
  • ettevõtte registreerimine Statistikaametis ja nõutavate küsimustike täitmine
  • ettevõtte raamatupidamise sisseseadmine ja majandustarkvara häälestamine
  • töötajate registreerimine töötajate registris ja töölepingute koostamine
  • domeeni registreerimine, kodulehe üles seadmine ning Google Analyticsi seadistamine ja kodulehe optimeerimine Google AdWordsi abil. NB! Kodulehe valmimisest esimese veebist tulnud hinnapäringuni kulus üks nädal. Täna (2016) tuleb firma Google otsingust välja esimesena (teisel kohal oli Eesti suurim ettevõte). 2016 aastal kasvas ettevõte 45% ja ainus turunduskanal oli koduleht.
  • elektronposti ja kontoritarkvara tööle seadmine

Edasi kohtusime poole aasta jooksul kaks korda kuus, et lahendada jooksvaid küsimusi:

  • igakuine raamatupidamine
  • firma sümboolika tellimine
  • kaubamärgi registreerimine
  • personalipoliitika paika panemine (palgasüsteem jms)
  • turunduskava koostamine (sihtgruppide määramine, pakutavate toodete ja teenuste kohandamine sihtgruppidele jms)
  • tööprotsesside paika sättimine

Kuidas ettevõtjal läks ehk mõõdetavad tulemused (eurodes)?

2014 2015 2016
Müügitulu 19742 53058 76854
Omakapital 7905 10417 15432

Loe lähemalt ettevõtte käivitamise teenusest